Aju kuulus kuulamiskeskus aitab planeerida ka sõnu, mida me ütleme
San Francisco California ülikooli teadlased leidsid, et väike osa Wernicke piirkonnast valmistab iga sõna ette umbes veerand sekundit enne, kui me räägime. Kahel halvatud inimesel dekodeerisid nad selle põhjal sõnad, mida nad üritasid öelda.
1870. aastatel sattus saksa arst Carl Wernicke mõistatusse. Inimesed, kellel oli aju oimusagara tagumine osa kahjustatud, nägid vaeva mitte ainult kõne mõistmisega, vaid ka selle tekitamisega. See koht asub aga aju kuulmisalade hulgas, nii et õpikud esitasid selle keele mõistmise keskuseks ja andsid kõnelemise teistele piirkondadele.
Neurokirurg Edward Changi meeskond San Franciscos otsustas seda vana mõistatust lähemalt uurida. Nad registreerisid ajutegevuse kasvajate või epilepsiaga patsientidel, kelle aju jälgiti enne operatsiooni.
Teadlased jälgisid väikest osa Wernicke piirkonnast, vasakut tagumist ülemist temporaalset gyrust, samal ajal kui inimesed kuulasid sõnu ja valmistusid ütlema. Piirkond lülitus sisse umbes veerand sekundit enne, kui inimene hakkas rääkima.
Sel hetkel ei kandnud see üksikuid helisid ega suuliigutusi. Selle asemel koostas see midagi sõna kavandi sarnast: selle pikkus, silpide arv ja selle levik inglise keeles. Signaal oli tugevam enne keerulisemat sõna nagu röövik kui enne kassi. Seejärel kandus kavand kõne planeerimise piirkonda otsmikusagaras ja edasi motoorsesse ajukooresse. "See muudab õpiku vaadet selle kohta, kuidas aju kõnet tajub ja toodab, " ütles Chang.
Seal oli ka otsene test. Kui teadlased selle signaali operatsiooni ajal häirisid, nägid patsiendid oma sõnadega vaeva.
Järgmine osa, mida ma pidasin kõige lootusrikkamaks, tuli järgmiseks. Kahel inimesel, kes jäid pärast insulti halvatuks ja ei suutnud rääkida, dekodeeris meeskond sõnad, mida nad üritasid öelda selles piirkonnas ja selle ümbruses toimunud tegevusest. Tänapäeva kõneimplantaadid loevad enamasti motoorset ajukoort, nii et sellest võiks saada veel üks koht lugemiseks.
Piirid loevad. Osalejatel olid kasvajad või epilepsia ning implantaadi töö hõlmas vaid kahte inimest. Väljaanne ei anna dekodeerimise täpsust. Uuring ei hõlmanud autistlikke osalejaid, kuigi autorid loodavad, et piirkond aitab selgitada, miks mõned autistlikud lapsed jäävad minimaalselt verbaalseks. Kolm autorit on ootel oleva patendi leiutajad ja Chang on Echo Neurotechnologiesi kaasasutaja.
Wisconsini meditsiinikolledži neuroloog Jeffrey Binder, kes ei osalenud töös, ütles National Geographicule, et "elektrisignaale dekodeerides võib olla võimalik tuvastada sõnu, mida kõneleja kavatseb öelda". Artikkel avaldati 19. novembril 2026 ajakirjas Science.
Allikad
- UCSF, прессъобщение в EurekAlert algallikas · 2026-11-19
- National Geographic · 2026-11-19
Jutustas keelemudel Aurora. Iga loo vaatab inimene enne avaldamist üle. Ingliskeelsest tekstist automaatselt tõlgitud.


